Hei, ma siis lõpuks võtsin ennast kokku. Aega võttis, aga asja sai. Kirjutan siis lühidalt minu ja Pilleka eelmisest suvest, ajast mil me tutvusime. Suure tänu oleme võlgu mitmetele inimestele ja nendega kaasnenud sündmustele. Esiteks tänaks ühte noormeest, kes sellel ajal oli mustaks värvitud peaga ja pidas vist umbes12-päevast tsüklit. Tänaseks ei tea me tema käekäigust eriti. Tänaks ühte keskealist meest, kes sellele noormehele võimaldas nii kaua seda tsüklit. Ja tänaks ühte blondi tütarlast, tänu kelle kutsumata jätmisele ma ikkagi randa jalutama läksin. Teate, süda on kohe kergem. Ma sain juba mõnda aega kripeldanud asjad ära öelda.
Täpselt ma teile tutvumist kirjeldama ei hakka. Pole mõtet, te ei näe selles seda, mida meie. Igatahes, meie suvi oli huvitav. Mängisime paparatsosi ja pildistasime ühel ilusal suvepäeval ühte palli. Ja me tegime ka ühe retke Roomassaarde. Kuigi silt näitas 2km oli meie matka pikkus 22km. Ma arvan, et nende silt on vale ja nad peaks sellega tegelema.
Nii möödus meie suvi. Nüüd kui päike on juba kõrgel ja ilmad on lausa palavad, siis on just õige aeg ju meenutada neid sündmusi. Tegelikul oli vist väga vähe neid õhtuid, kus me väljas ei käinud. Igatahes, me käisime ka digilaulupeol ja kuulasime pärast rannas sillapeal kontserdi.
Ahjaa oli veel üks teine tore noormees, kes tekitas vahest isegi peavalu mulle, aga teda me ei saa ju unustada. Tema aitas meid, kui me paparatsosi mängisime. Ta on üks kolmest, kes teab ühest pildist. Aga sellest pildist ajalugu vaikib.
Lõpetuseks soovin teile imeilusat kevadet ja veel paremat suve!
0 comments:
Post a Comment