Friday, 25 March 2011

Segane - segamini- sassis!

Kui sassis saab olla üks inimene olla! Kui ta paistab selline tavaline inimene väljaspoolt, siis need mõtted mis peas- need on sassis. Meenutab miskit lõngakera sarnast, millega kass on mänginud - kerast pole jälgegi ning on ainult üks suur hunnik lõnga, jupid igalpool laiali. Nii ka need mõtted- neid on selline mäe kõrgune moodustis, et mitte ütelda hunnik! Arvan, et meie Suur-Munamägi jääb väikseks, valiks Himaalaja! Mõttekäikude teed ristuvad ning mõõduvad üksteisest või paralleelselt teineteisega! Mõned on sellised väikesed mõttelüngad, mis ei viigi kusagi ... Ning seal, kus lõpeb üks mõttekäik- on järgmine valmis!
"Iga lõpp on millegi algus, nagu ütles vihmauss kui oma saba sööma asus!" (Muusikalist "Risk" )
Minul lähevad mõtted pikematele radadele siis kui kuulan muusikat. Siis nad võivad rännata tuhandete miilide kaupa ringi, nad võivad ka alguspunkti tagasi jõuda ning sealt hoopis teist rada uuesti rändama minna. See ongi miks ma üksi ringi kõndides ei märka teisi inimesi! Ma lihtsalt kõnnin oma rada ja mõtetel on omad rajad ning nende mõtetega ma uitangi ringi. Kass kes kõnnib omapead!
Oma mõtted enamus hoian endale! Samas jälle nagu eneselegi üllatulikult ma leian end taas siia kirjutamas! Mulle hakkas see asi vist meeldima. Ma leian end jälle erinevatelt mõttekäikudelt ning tahtmine on neid siia kirja panna! Võin ka mainida, et olen ennegi täheldanud oma mõtteid ülesse, aga need on siiani avalikustamata jäänud ning eks enamus saladustelaekasse jäädavalt peitubki! Midagi peab ikka endale jääma!
See internet on ju avalik, vahel jääb mulje, et inimesed koorivad end ise paljaks - nii otses kui ka ülekantud tähenduses. Mind hämmastab kuidas paljud inimesed ise end laotavad teistele inimestele ette, nagu avatud raamat. Siinkohal ma räägin liiga avatud raamatust. Mõneti on see ka tähelepanu püüdmine ja ka eneseväljendus. Ei osata enam emotsioone väljendada vaid kirjutatakse nn. seinale! Millele järgneb sinu sõpralistis olevate inimeste kommetaarid ning sellest kujuneb välja arutelu. Kas seda on tõesti vaja? Arutada oma elu internetis?
Mina olen läinud seda teed, et meelega topin sinna nn. sinale igasuguseid lauseid ja mõtteid- mis ei ole kahemõttelised vaid pigem on nad 10-ne mõttelised. Ja ning nendele kõige arusaamatumatele tekib hämmastav arutelu, kus inimesed lähevad nii õhinasse! Minu lausete ja mõtete õiget tähendust teab aint kitsas ringkond, need kõige olulisemad ja lähedasemad! Mitte, et ma kitsarinnaline oleks- oh ei! Lihtsalt ma leian, et ma ei pea end selgesõnaliselt ja otsekoheselt laiali laotama päevast päeva ja ühemõtteliselt. Ma võin leida endale meeldivaid mõtteteri, mis panevad mõtlema ka teisi ning seda oma mõtetes arutlema kasvõi elu põhitõdede üle! Nii võib olla näevad ka nemad elu erinevaid külgi ja pooli!
Nagu mõtted ei ole üksluised vaid segased, nii ka elu- piisavalt segane ning see tähendab ainult üht- põnev! Sest elu ei ole must ja valge, vaid vikerkaarevärvi! Päike paistab ning õhus on värskust ! Tuleb rõõmu tunda, sest päevad on pikemad, karule iseloomulik talveuni tuleb peletada ja uhkelt kevadega käsikäes suvele vastu !

Thursday, 24 March 2011

Nagu Iseenesest!

Uskumatu! Kuidas saab üks õhkav kevadõhtu meeled nii mönusalt meeldivaks muuta! Kevad- see on aastaaeg, mida Inxu ei soovita õhku lasta, sest õhus on armastust ja et ikka kevad alles jääks ning suvi tulla saaks ! Oeh Inxu on tubli - ta seisab suve saabumise eest ! Mõnus, ma juba praegu tunnen seda lõhna, seda värskust ja seda päikest, mis paitab!
Kuna on märts, siis mätas lörtsub- nii mõnus, sellist eriti mõnusat häält teeb. Käisin täna õues ka - päikest vaatamas, muidu ta ise aint piilub mind aknast ! Inxu ütles, et tema keerab end teki sisse ja ütleb, et on külm! Aga noh ju siis tema ootab, millal mätas kuivaks saab! Mina aga panin mõnusalt riide ja nautisin rannas pingil istudes päikest! Nii kena rahulik oli, mitte kedagi teist ei olnud peale minu ja päikese! See ongi romantika!
Päike mõjub hästi ja sellest ka meie oivalised ideed Inxuga! Meil neid jagub, puudust ei tule ka. Nagu tänane õhtu on väga ideedeküllane olnud ning ega me kaua ei oota- blogi ongi ju valmis! Inxu on tegus ja tark, tema oskab seda asja! Mina olen lihtsalt kirjanik, see sobib mulle hästi! Ma olen siin täiesti võõras, esimest korda, nagu kogematta eksisin iseenesest ära. Ise ka ei suuda uskuda hetkel!
Inxu on siin nagu omas kodus! Ta on ilus, tark ja osav- tema oskab! Sellest ka põhjus miks ma olen lihtsalt kirjanik! Inxu on - hmm kuidas see sõna oligi - moderaator? Noh jah teen ettepaneku, et pole just kõige ilusama kõlaga ja peab välja nuputama uue! Lisaks sellele, et Inxu on samuti kirjanik,on ka kujundaja! Minu meelest on see naisterahvale ilusam sõna ning tema ju kujundabki seda siin- ta oskab. Me üksteisele oleme kaas-kirjanikud! Kas pole mitte ilus - SaareSegased KaasKirjanikud !
SaareSegased on siis tulenevalt sellest, et me oleme eelkõige saarlased! Segased oleme just selles mõttes, et inimestel on selline mulje meist, päris tihti, kui me avaldame endid neile. Me ikka ajame oma asja! Aga siiski meie nimetame seda nii- meie oleme normaalsed, teie ülejäänud lihtsalt ei suuda leppida sellega, et te ei ole normaalsed! Meie segasus meile endile avaldub selles, et me vahel nagu iseenesest ka imestame, millegame hakkama oleme saanud ja korda saatnud.
Siiski pean siinkohal ära mainima ka hetke, mil meie teed ristusid- jälle - nagu iseenesest ! Ilus suveõhtu maailma kõige ilusamal saarel! Teate selline mõnusalt soe ja tuul, mis on värskendav! Naudin mereääres õhtut! Kõnetab mind noormees, Tumedapäine (värvitud)! Ja liitun tema seltskonnaga, mis siinkohal lähemat kirjeldamist ei vaja! Mõne aja mõõdudes liitub seltskonnaga roosas, imearmsas kleidis neiu! Öö saabudes selgub, et minul ja neiul on ühine kodutee! Sellest teekonnast sai alguse Inxu ja Pilleka = SaareSegased lugu ! Tumedapäisest noormehest ei tia mina miskit, aga tänu võlgneme talle!
Muide see ühine kodutee ei jäänud meile viimaseks teekonnaks. 2010 suvel oli meil palju teekondi ja veel millised need olid! Kindlasti eluks ajaks jääb meelde teekond Kuressaare linnast Roomassaarde - kui oma telefoni sammulugejat vaatasin näitas see 20 km! Hämmastav - me oleme hämmastavalt andekad. Kes pointile pihta ei saa - pole hullu, me anname andeks!
Üldiselt oleme me tolerantsed teiste suhtes, me ei vaata viltu kui meid vaadatakse! Sest üksteist me viltu ei vaata- ikka otse vaatame- siht silme ees on meil mõlemal. Me oleme harjunud juba üksteisega, kuidagi loomulik tundub kõik! Vahel on asjad üllatavad ja võib ka juhtuda imekspandavaid asju, aga üldjoonelt oleme loomulikult sarnased! Vist muidu ei olekski meid -SaareSegased!